Spiraal Arendusmudel

Spiraalmudel on tarkvaraarenduse mudel, kus protsessi kulgumist kujutab spiraal. Spiraalimudelist rääkis esimest korda Barry Boehm
90ndate keskel oma artiklis. Spiraalmudelis on kordused. Korduseid võib olla mitmeid. Iga kordus on millegiga seotud, näiteks võib olla
üks kordus seotud süsteemi teostatavuse uurimisega. Selle mudeli üks eripära on, et kõige olulisem on riskidega arvestamine. Spiraalmudelit
kasutatakse harva, kuid see mudel on tähtis, sest see juhib tähelepanu riskidega tegelemisele. Iga kordus jaguneb Boehm'i järgi nelja sektorisse.

Ühe korduse sektorid

Spiraalmudel koosneb 4 sektorist:

• Eesmärkide seadmine (Objective Setting)
  Selles sektoris määratakse faasi eesmärgid, protsessi
  piirangud, mis tulemused kordusest tulema peavad, selle korduse juhtimisplaan
  ning määratakse võimalikd riskid ja otsitakse ka alternatiivseid strateegiad
  lähtudes riskidest


• Riskide hindamine ja maandamine (Risk assessment and reduction)
  Kõik riskid mis esimeses faasis leiti, nendele tehakse analüüs
  ning võetakse midagi ette, et neid riske maandada.
• Arendus ja valideerimine (Development and validation)
  Siin sektoris valitakse lähtuvalt riskidest arendusmudel. Arendusmudel valitakse
  selle järgi, kus on kõige vähem riske.
• Planeerimine (Planning)
  Siin sektoris nüüd vaadatakse üle projekt ja otsustatakse, kas jätkata järgmisel kordusel.
  Kui jah, siis tehakse järgmise faasi jaoks plaan

Spiraalmudeli joonis